Referaat (kooliinformaatika mikrokraad) paaristöö: Heivi Tomik ja Mila Chastukhina
"Kuidas õpetatakse põhikooli/gümnaasiumi informaatikat Hispaanias (Andaluusias) ja millised on sarnasused ja erinevused Eestiga?"
Illustreeriv pilt, mis on aktuaalne 2023 aastal
.png)
Tõlge: Didaktika juhend, mis sisaldab digipädevust, uute erialade tutvustamis, tulevikku vaatamist.
See on algatatud Andalucia Naisinstituudi poolt Sevillas 2022 (Instituto Andaluz de la Mujer)
Riigi taust
Hispaania (hispaania keeles España) on Euroopa Liidu liige. Hispaania on üks kolmest Euroopa riigist, mis piirneb nii Vahemerega kui ka Atlandi ookeaniga. Hispaania pindala on peaaegu 505 000 km2 ja elanike arv üle 47 miljoni - see teeb teda suuruselt neljandaks riigiks Euroopas. Hispaania pealinn on Madrid. Riigikeeleks on hispaania keel ning on teada, et 89% elanikest räägib seda keelt emakeelena.
Hispaania on linnastumise % üsna kõrge - ca 81%, Eestis on 69%.
Hispaania haridussüsteem
Koolisüsteem Hispaanias on koolikohustus vanuses 6-16a.
Hispaanias on riiklikud koolid (colegios públicos), erakoolid (colegios privados) ja rahvusvahelised koolid. Algharidus (Educación Primaria), keskharidus (Educación Secundaria Obligatoria ehk ESO. Viimase õppekava on spetsiifilisem ja keskendub põhiainetele, nagu keeled ja kirjandus, matemaatika, loodusteadused, sotsiaalteadused, kehaline kasvatus, võõrkeeled ja tehnoloogia. Haridusalased pädevused on jagatud riigi üldhalduse (haridus- ja kutseõppeministeerium) ja autonoomsete piirkondade ametiasutuste (haridusosakonnad) vahel. Viimase 35 aasta jooksul on Hispaanias olnud seitse haridusreformi, kuid üksi ei ole olnud väga mõjus. Haridusseadustel on olnud ilusad nimed, nt LOMLOE (2023), vanemad on LOMCE , LOE, LOCE jne
Riikliku õppekava põhiaspkektid määratakse kindlaks pärast autonoomsete piirkondadega konsulteerimist.
Hispaanias ei ole õpetajate puudus, nagu on Eestis, vaid sealne kitsaskoht on innovaatiliste lahenduste puudumine ja koolijuhtide vähene iseseisvus.
Andaluusia on majanduslikult vaesem piirkond, seetõttu koolist väljalangemise protsent kõrgem. Kataloonia on majanduslikult rikkam piirkond ning innovatiivseid erakoole on enam.
Hispaanias on käimas pidev debatt tehnoloogia kui maailma avardamine ja uus kohustus, millega soovitakse edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, sallivust, vastutustundlikku tarbimist ja säästvat arengut hariduses ning tervisekasvatust, sh emotsionaalset-seksuaalset tervist.
Hispaanias on 34168 põhihariduskooli, sh erakoolid, riiklikud koolid ja lasteaiad. Madridis ja Barcelonas on 22,15% kõigist nendest asutustest.
Koolide paiknemine ja tihedus on illustreeritud pildiga allpool
Informaatika õpetamisest Hispaanias, tähtsamad märksõnad
Hispaanias käibelolevad märksõnad arvutiõpetuse ja informaatika õppekavas on järgmised:
Digipädevus (competencia digital, digitalización i tecnologia), loovuse ja meeskonnatöö arendamine läbi informaatika, s.t arvutimängude tehnoloogia mõistmine ja robootika (gamificación), võrk (tuvastada ja lahendada lihtsaid tehnilisi probleeme, ühendamine ja konfigureerimine), visuaalne mõtlemine (pensamiento visual), s.t pildi ja video ressursside ära kasutamine, raalmõtlemine.
Eestis töötati välja Eesti elukestva õppe strateegia 2020, mis sisaldab digipädevusmudelit, s.t digipädevuse komponentide kirjeldav hierarhiline/taksonoomiline või maatriksikujuline mudel.
Hispaanias on vastu võetud kuninglik dekreet 157/2022, millega kehtestatakse alghariduse korralduse ja tulemuslikkuse standard. https://www.boe.es/eli/es/rd/2022/03/01/157/con, põhihariduse standard https://www.boe.es/eli/es/rd/2022/03/29/217 - see on Hispaania riigiteataja ja selles on väga detailselt kirjeldatud ka digipädevuse teemat.
Mis vanusest hakatakse õpetama, mitmendast klassist alates?
Internetist leiab erinevaid hariduse infolehekülgi, kus ühine joon on, et eesmärgiks on seatud vanusele sobiva digipädevuse õpetamine kõikides kooliastmetes. Noorematele lastele lõimitakse teiste õppeainetega, vanematel on konkreetne valikaine.
Eelmainitud valikaine, mis erinevates koolides erineb mahult ja aine mitmekesisuselt.
Eestis ma ei ole kohanud nii mitmekesist informaatikaõppe võimalust põhikoolis. I kuni IV klass tavaliselt arvutiklassi ei satu, vanemas kooliastmes laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda arvutiklassiga.
Näide kooli ainekavast (VI kuni IX klass) alloleval pildil (vasakul tulbas tres materias optcion - s.t 3 ainet tuleb valida valikaineks)
Hispaanias on välja kuulutatud deklaratsioon Qingdao: IKT hariduse eesmärk, mis tuleb ellu viia 2030-daks aastaks.
“Declaración de Qingdao. Estrategias de movilización de las TIC(IKT) para realizar la agenda Educación 2030’’
Mis see tähendab?
UNESCO poolt algatatud ülemaailmne kokkulepe IKT valdkonnas , rõhutab tehisintellekti tööriistade klassiruumides kasutuselevõtu tähtsust. "Haridusplaneerimine tehisintellekti ajastul: edusammude juhtimine". Eesmärk on tehisintellekti edendamine hariduspoliitikas, innovatsiooni hariduses, õpetamises ja õppimises, samuti kiirendada avatud ja paindlike haridussüsteemide välja töötamist ajastul, mida iseloomustab tehisintellekti laialdane rakendamine ja selle sügav mõju ühiskonnale, majandusele ja tööturule.
Informaatika teemad
Mis on põhilised teemad, mida informaatikas õpetatakse?
Eesti koolid on autonoomsed ja koostavad oma õppekavad riiklikust õppekavast lähtuvalt. Informaatika õpetamiseks valitakse erinevaid viise: eraldi õppeainena, lõimituna teiste ainetega või mõlemaga.
Kuigi Hispaanias ei ole riiklikul tasandil õpitulemusi määratletud, arendavad mõned Comunidades Autónomas (autonoomsed kogukonnad, CA) mõnda neist erinevate ainete raames. Andaluusia teeb seda aines „Kultuur ja digitaalne praktika” (ohutus ja turvalisus). Andaluusia koolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppekava nimetatakse hispaania keeles tavaliselt "Currículo de Tecnologías de la Información y la Comunicación". See õppekava kirjeldab IKT-ga seotud haridusstandardeid ja -sisu, mida Andaluusia õpilased peaksid õppima erinevatel haridustasemetel, sealhulgas alg- ja keskkoolis.
Andaluusias on andmetöötlus ja robootika valikuline õppeaine. IKT on riiklikus õppekavas üldgümnaasiumi kolmes klassis valikaine. CA-d võivad oma õppekavadesse lisada muid informaatikaaineid, nagu see on Madridis ja Andaluusias. 10. klassis (kohustusliku keskhariduse 4. klass) on ainetehnoloogia, mis sisaldab mõningaid informaatika õpitulemusi, rakendusõppes õpilastele kohustuslik ja seda pakkuvates gümnaasiumides akadeemilises õppes õppijatele vabatahtlik.
Kuidas on mainitud õppekavas programmeerimist?
Programmeerimine ja andmetöötlus on valikulised.
Võrdlus Eestiga
Milliseid praktikaid analüüsitud riigist (millal alustada informaatika õpetamisega, kohustuslik või vabatahtlik jms) soovitate võtta üle Eestisse ja miks just neid?
Vaadates uuringuid, võime öelda, et Andaluusias on sooline mitmekesisus probleem. See võiks olla sarnane Eestiga. Tean, et meil on programm “Women in TECH”, mis parandab soolist olukorda IT tööturul. Kuid seda saab alustada juba kooliastmest.
Õppekavaarendus vajab pidevat täiustamist mõlemas riigis, sest edusammud ei ole kivis.
Mõlema piirkonna koolidele juurdepääsu tagamine piisavatele ressurssidele, sealhulgas riist- ja tarkvarale.
Millised on analüüsitud riigi murekohad informaatika õpetamises ja kuidas neid saaks Eestis vältida?
Ütleksin, et võrreldes Andaluusiaga on lähenemine arvutiõpetuse õpetamisele palju parem. Eestis on ministeerium täpsustanud aineinformaatika sisu ja välja töötanud vastavad õppematerjalid ning koolid otsustavad, millal ja kuidas neid kasutab. Kuigi Hispaanias ei ole informaatika alghariduse riiklikus õppekavas eraldiseisva teadusharuna kaasatud, lisavad mõned Comunidades Autónomas (autonoomsed kogukonnad, CA-d) selle oma õppekavadesse. Näiteks õppeainete tehnoloogia ja digitaalsed ressursid õppimise parandamiseks Madridis (1.–6. klass) ning ainematemaatika Andaluusias (5.–6. klass) sisaldavad informaatikaga seotud õpitulemusi.
Aga, uue STEM-valdkonna loomisega viiakse Andaluusia valitsuse haridusarenduse ja kutseõppe osakonna hariduspoliitikad vastavusse rahvusvaheliste ja eriti Euroopa suunistega (Euroopa horisont 2021–2027 ja digitaalhariduse tegevuskava 2021–2027). Haridusprogrammide kontekstis võib Andaluusia üldeesmärkidena välja tuua, mida võiks ka Eesti haridussüsteemis parandada:
Parandada õpetajate digipädevust.
Edendada õpilastes uurimis- ja eksperimenteerimisprotsesse.
Arendada õpilastes, eriti tüdrukutes, teaduslik-tehnoloogilisi kutseid, julgustades neid osalema STEM-i tegevustes.
Allikad/viited:
https://www.dipae.ac.cy/archeia/publications/Informatics_education_N_1.pdf
Õpetajate leht : opleht.ee
Hispaania haridusministeeriumi koduleht:
https://www.educacionyfp.gob.es/portada.html
Euroopa komisjoni koduleht:
https://eurydice.eacea.ec.europa.eu/national-education-systems/spain/funding-education
Hispaania keele pedagoogika ajakiri | Rep (revistadepedagogia.org)
Õppekavade ja kursuste ülevaated: https://www.educaweb.com/
OKTOOBER 2023
.png)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar