Informaatika didaktika päevik alates september 2023 kuni jaanuar 2024

Sissejuhatus

Kuidas see algas? Kursusel osalejad õpivad mõistma ja selgitama informaatika ainekava koostamise põhimõtteid, rakendama õppetöö kavandamise didaktilisi printsiipe ja tehnikaid tunni- ja ainekava tasandil, analüüsima ja kasutama erinevaid informaatika õpetamise ja õpitulemuste hindamise meetodeid, koostama ja kasutama ainealaseid õppematerjale.

Kas tõesti? 

Digipädevus kui üks kaheksast üldpädevusest RÕK 2014

Didaktika 

• Eesmärgid (Miks õpetada?)

• Sisu (Mida õpetada?)

• Meetodid (Kuidas õpetada?)

Digipädevus vs informaatika.

Mida rohkem uurida kirjandust ja postitusi spetsialistide poolt, seda segasemaks asi muutub.

(Piret Lehiste HITSA)

Väga kasulik on teada ainekava koostamise põhimõtteid.

Mina isiklikult võtan endale järgimiseks põhimõtted:

Alusta põhi alustalade selgitamisega, raalmõtlemine, dekompositsioon

jne.

Leia vanusele sobilikud teemad ja õpetamise meetodid.

Anna lastele võimalikult kiiresti praktilisi töid ja lase käed külge panna probleemi lahendamiseks

Tutvusta informaatika eetilisi külgi, turvalisuse standardeid, privaatsuse standardeid.

Pane lapsed fantaseerima ja "unistama", st mis ameteid üldse võib tulevikus juurde tulla, mida hetkel veel ei eksisteeri

Uuri õpetajate IKT ja STEM oskusi ja leia vajadusel täiendamise võimalusi.

 

Kas vahel ka lapsed õpetavad õpetajaid?

 Õpetajad ja õpilased nõustuvad, et kõige enam oli olnud tundide sisuks teksti- ja tabelitöötlus ja infootsing ning kõige vähem tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine ning tarkvaraanalüüs ja testimine. 

STEM (STEM ehk Science, Technology, Engineering and Math ) oskuste all neli tüüpi oskusi: uurimuslikud oskused, algoritmilise mõtlemise oskused, matemaatilise probleemilahenduse oskused ja IT oskused. STEM (science, technology, engineering, mathematics; loodus- ja täppisteadused

(Õpetajate leht märts 2019)

 

Informaatika põhikoolis ja gümnaasiumis valmistab ette lapsi leidma uusi tuleviku ameteid.

Miks lastele tutvustada tuleviku ameteid?

Tarkvaratiimid IT ettevõttes, annab ettekujutuse digiloovtööst (selle skeemist),  mis peaks olema ühe informaatikatunni teema:

• Igal meeskonnaliikmel on oma roll: 

• analüütik küsitleb kasutajaid ja koostab selle põhjal kasutuslood, teeb kavandi

• disainer kujundab uue tarkvara graafilise kasutajaliidese

• projektijuht juhib, jälgib ja planeerib meeskonna tööd

• arendajad programmeerivad tarkvara lähtekoodi

• Meeskond koostab algul lihtsa mudeli või prototüübi loodava rakenduse kohta, kogub kasutajatelt sellele tagasisidet

• Individuaalsete tööülesannete täitmine vaheldub intensiivsemate  sprintidega, mille puhul tehakse 2-3 päeva ühiselt suurem töö ära

• Meeskond kasutab koostööks veebipõhist platvormi (nt Jira, Trello) 

             

 

Tunnikava - digihügieen

 Palun ava link

https://leplanner.ee/et/scenario/3207

Allpool on videoklipp, mis motiveerib vabanema digiprügist ja vältima liigset CO2 tootmist.

1.november oli IT-ametite päev

Vaata TalTech-i konverentsi allpool:

https://www.youtube.com/live/A7FS0waknIE?si=v4FTy3C7iX6Cz_bx

Didaktika iseseisev töö (PhD Mart Laanpere kursusel) - kooliinformaatika ainekava koostamine

Gümnaasiumi kolme astme “informaatika” ainekava maht on 90 tundi ja lisaks 15 tundi tagasisidestamiseks ja praktilisteks töödeks

Heivi Tomik 2023 (kooliinformaatika mikrokraad)

Õppeprotsessi kirjeldus ja kava

Õppesisu

Informaatika kui arvutiteaduse ja praktiliste digioskuste õpetus.

Tulevikuametid nõuavad kõrgemal tasemel mõtlemisoskusi (sh analüüsioskust ja probleemilahendust), mille arendamist läbi pingutuse pakub informaatika. Allpool on tähtsamad märksõnad, mis iseloomustavad gümnaasiumi informaatika õpet.

• Raalmõtlemise arendamine gümnaasiumis kui informaatika vundament.

• Sellest lähtuvalt arvuti kasutamine uurimistöös, mis nõuab

• “ Visuaalset mõtlemist”  - robootika, mehhatroonika, arvutimängude teooria + praktikum

• Programmeerimise algtõdede õppimist nt Pythoni baasil, sissejuhatus tarkvara testimisse

• Küberkaitse, digihügieen, võrk (tehniliste probleemidega toimetulek, konfigureerimine, installeerimine), digitaalse identiteedi haldamine, andmekaitse.

• Digikunst - digitaalne foto, video, muusika , s.t tänapäeva  nn foto/video digiprügi ära kasutamine

•  enda tehtud pildi ja videoressursi ärakasutamine .

• enda tehtud pildiressursi ärakasutamine.

• Ettevalmistus IT alase karjääri alustamiseks (erinevate IKT ametite teadvustamine)

Õpitegevused

• Antakse ülevaade informaatika ajaloost ja tähtsamatest märksõnadest.

• Antakse juhiseid digipädevuste rakendamiseks peaaegu kõikides eluvaldkondades

• Julgustatakse lapsi vaatama tulevikku ja kujutama ette tuleviku ameteid, mida hetkel ei eksisteeri

• Propageeritakse soolist võrdõiguslikkust informaatika alal

• Tuuakse näiteid küberkuritegevusest ja ohtudest sotsiaalmeedias

• Räägitakse, mis on e-riik, andmekaise riigis ja meditsiinis jne

• Tehakse väikeseid programmeerimise projekte, enamasti meeskonnatööna

• Meeskonnatööna tehakse teatud IT firma tegevuse analüüs google otsingu ka vaba informatsiooni raames.

• Meeskonnatööna võrreldakse andmeid - delikaatsed, usaldusväärsed, ametlikud jne.

Õpitulemused

• Tunneb endas ära raalmõtlemisvõime ehk arvutusliku probleemi lahendamise oskuse

•  Mõistab, analüüsib ja hindab erisuguseid võimalusi tarkvara ja riistvara maailmas

• Suhtub positiivselt kübermaailmas toimuvasse, sh austab digi-identiteete, autoriõigusi, hindab kriitiliselt teavet, teabe usaldusväärsust ja objektiivsust, oskab teha vahet faktil ja arvamusel. Võrdleb ja kontrollib fakte.

• Õpilane kujundab ja haldab oma digitaalset identiteeti ning jälgib oma digitaalset jalajälge.

• Õpilane oskab salvestada ja hallata digitaalseid materiale erinevates keskkondades - Stuudium, Opiq, Gdrive, Moodle, Dropbox jt

• Mõistab ja selgitab e-riigi toimimist ja riiklike e-teenuste valikut

• Õpilane hindab digivahendite kasutamisega seotud terviseriske (alates ergonoomikast kuni tehnoloogiasõltuvuseni)

Õppemeetodid, praktilised tööd, IKT :

• Individuaalsed, paaris- ja grupitööd klassiruumis ja kodutööna, õppekäigud (nt robootika mess, IT firma ekskursioon

• 2-3 liikmeline grupp teostab koodi kirjutamise teatud kodeerimiskeskkonnas.

• 3-D printimine, mis on meeskonnaprojekt.

• Õpilane koostab esitluse, veebilehe, videoklipi ette antud või vabalt valitud keskkonnas ja vormistab vastavalt ette antud nõuetele. Järgib intellektuaalomandi põhimõtteid.

• Õpilane koostab CV kindlate juhiste järgi

• Ajurünnak, mille käigus saadakse ideid tulevikuametite kohta tehnoloogiamaailmas.

Õppekirjandus

https://courses.cs.ut.ee/t/digiopik/

https://e-koolikott.ee/et vt. digipädevus

2021 käibel olev https://digipadevus.ee/digipadevus-ja-digipadevusmudel/

Programmeerimise õpik (https://progeopik.cs.ut.ee/)

Gümnaasiumi valikkursuse õpik “Programmeerimine” (https://web.htk.tlu.ee/digitaru/programmeerimine/) 

Lõiming teiste ainetega:

Valdkonnapädevuste ehk õpitulemuste kujunemist toetavad õppeained on informaatika puhul  seotud eelkõige matemaatika, majanduse, geograafia ning inimese- ja ühiskonnaõpetusega. Ettevõtlusega lõimingu puhul saab kasutada õpetaja pädevuse korral : Junior Achievement Eesti (JA Eesti) õpilasfirma programmi, mille raames viiakse läbi praktiline tegevus ettevõtte loomisest kuni lõpetamiseni. Selle variandi valimise korral peab õpetaja läbima vastava JA Eesti juures. 

Lõiming RÕK läbivate teemadega:

• informaatikas käsitletakse eelkõige järgmisi läbivaid teemasid: elukestev õpe ja karjääri planeerimine - taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu.

Hindamisviisid:

Valikaine õpitulemuste hindamine lähtub õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest.

Informaatika valikaine õpitulemusi hinnatakse jooksvalt õpiülesannete järgi ja kokkuvõtvalt kursuse lõpul üldjuhul e-portfoolio abil.

Heivi Tomik

2023

Cmap Cloud

Mõistekaart

Informaatikaharidus Hispaanias üldiselt ja Andaluusia piirkonnas

Referaat (kooliinformaatika mikrokraad) paaristöö: Heivi Tomik ja Mila Chastukhina

"Kuidas õpetatakse põhikooli/gümnaasiumi informaatikat Hispaanias (Andaluusias) ja millised on sarnasused ja erinevused Eestiga?"

Illustreeriv pilt, mis on aktuaalne 2023 aastal

Tõlge: Didaktika juhend, mis sisaldab digipädevust, uute erialade tutvustamis, tulevikku vaatamist.

See on algatatud Andalucia Naisinstituudi poolt Sevillas 2022 (Instituto Andaluz de la Mujer)

• Riigi taust

Hispaania (hispaania keeles España) on Euroopa Liidu liige. Hispaania on üks kolmest Euroopa riigist, mis piirneb nii Vahemerega kui ka Atlandi ookeaniga. Hispaania pindala on peaaegu 505 000 km2 ja elanike arv üle 47 miljoni - see teeb teda suuruselt neljandaks riigiks Euroopas. Hispaania pealinn on Madrid. Riigikeeleks on hispaania keel ning on teada, et 89% elanikest räägib seda keelt emakeelena.

Hispaania on linnastumise % üsna kõrge - ca 81%, Eestis on 69%.

• Hispaania haridussüsteem

Koolisüsteem Hispaanias on koolikohustus vanuses 6-16a.

Hispaanias on riiklikud koolid (colegios públicos), erakoolid (colegios privados) ja rahvusvahelised koolid. Algharidus (Educación Primaria), keskharidus (Educación Secundaria Obligatoria ehk ESO. Viimase õppekava on spetsiifilisem ja keskendub põhiainetele, nagu keeled ja kirjandus, matemaatika, loodusteadused, sotsiaalteadused, kehaline kasvatus, võõrkeeled ja tehnoloogia. Haridusalased pädevused on jagatud riigi üldhalduse (haridus- ja kutseõppeministeerium) ja autonoomsete piirkondade ametiasutuste (haridusosakonnad) vahel. Viimase 35 aasta jooksul on Hispaanias olnud seitse haridusreformi, kuid üksi ei ole olnud väga mõjus. Haridusseadustel on olnud ilusad nimed, nt LOMLOE (2023), vanemad on LOMCE , LOE, LOCE jne

Riikliku õppekava põhiaspkektid määratakse kindlaks pärast autonoomsete piirkondadega konsulteerimist.

Hispaanias ei ole õpetajate puudus, nagu on Eestis, vaid sealne kitsaskoht on innovaatiliste lahenduste puudumine ja koolijuhtide vähene iseseisvus.

Andaluusia on majanduslikult vaesem piirkond, seetõttu koolist väljalangemise protsent kõrgem. Kataloonia on majanduslikult rikkam piirkond ning innovatiivseid erakoole on enam.

Hispaanias on käimas pidev debatt tehnoloogia kui maailma avardamine ja uus kohustus,  millega soovitakse edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, sallivust, vastutustundlikku tarbimist ja säästvat arengut hariduses ning tervisekasvatust, sh emotsionaalset-seksuaalset tervist.

Hispaanias on 34168 põhihariduskooli, sh erakoolid, riiklikud koolid ja lasteaiad. Madridis ja Barcelonas on 22,15% kõigist nendest asutustest.

Koolide paiknemine ja tihedus on illustreeritud pildiga allpool

• Informaatika õpetamisest Hispaanias, tähtsamad märksõnad

Hispaanias käibelolevad märksõnad arvutiõpetuse ja informaatika õppekavas on järgmised:

Digipädevus (competencia digital, digitalización i tecnologia), loovuse ja meeskonnatöö arendamine läbi informaatika, s.t arvutimängude tehnoloogia mõistmine ja robootika (gamificación), võrk (tuvastada ja lahendada lihtsaid tehnilisi probleeme, ühendamine ja konfigureerimine), visuaalne mõtlemine (pensamiento visual), s.t pildi ja video ressursside ära kasutamine, raalmõtlemine.

Eestis töötati välja  Eesti elukestva õppe strateegia 2020, mis sisaldab digipädevusmudelit, s.t digipädevuse komponentide kirjeldav hierarhiline/taksonoomiline või maatriksikujuline mudel.

https://digipadevus.ee/

Hispaanias on vastu võetud kuninglik dekreet 157/2022, millega kehtestatakse alghariduse korralduse ja tulemuslikkuse standard. https://www.boe.es/eli/es/rd/2022/03/01/157/con, põhihariduse standard https://www.boe.es/eli/es/rd/2022/03/29/217 - see on Hispaania riigiteataja ja selles on väga detailselt kirjeldatud ka digipädevuse teemat.

Mis vanusest hakatakse õpetama, mitmendast klassist alates?

Internetist leiab erinevaid hariduse infolehekülgi, kus ühine joon on, et eesmärgiks on seatud vanusele sobiva digipädevuse õpetamine kõikides kooliastmetes. Noorematele lastele lõimitakse teiste õppeainetega, vanematel on konkreetne valikaine. 

Eelmainitud valikaine, mis erinevates koolides erineb mahult ja aine mitmekesisuselt.

Eestis ma ei ole kohanud nii mitmekesist informaatikaõppe võimalust põhikoolis. I kuni IV klass tavaliselt arvutiklassi ei satu, vanemas kooliastmes laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda arvutiklassiga. 

Näide kooli ainekavast (VI kuni IX klass) alloleval pildil (vasakul tulbas tres materias optcion - s.t 3 ainet tuleb valida valikaineks)

Hispaanias on välja kuulutatud deklaratsioon Qingdao: IKT hariduse eesmärk, mis tuleb ellu viia 2030-daks aastaks.

“Declaración de Qingdao. Estrategias de movilización de las TIC(IKT) para realizar la agenda Educación 2030’’

Mis see tähendab?

UNESCO poolt algatatud ülemaailmne kokkulepe IKT valdkonnas , rõhutab tehisintellekti tööriistade klassiruumides kasutuselevõtu tähtsust. "Haridusplaneerimine tehisintellekti ajastul: edusammude juhtimine". Eesmärk on tehisintellekti edendamine hariduspoliitikas, innovatsiooni hariduses, õpetamises ja õppimises, samuti kiirendada avatud ja paindlike haridussüsteemide välja töötamist ajastul, mida iseloomustab tehisintellekti laialdane rakendamine ja selle sügav mõju ühiskonnale, majandusele ja tööturule.

• Informaatika teemad

Mis on põhilised teemad, mida informaatikas õpetatakse?

Eesti koolid on autonoomsed ja koostavad oma õppekavad riiklikust õppekavast lähtuvalt. Informaatika õpetamiseks valitakse erinevaid viise: eraldi õppeainena, lõimituna teiste ainetega või mõlemaga.

Kuigi Hispaanias ei ole riiklikul tasandil õpitulemusi määratletud, arendavad mõned Comunidades Autónomas (autonoomsed kogukonnad, CA) mõnda neist erinevate ainete raames. Andaluusia teeb seda aines „Kultuur ja digitaalne praktika” (ohutus ja turvalisus). Andaluusia koolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppekava nimetatakse hispaania keeles tavaliselt "Currículo de Tecnologías de la Información y la Comunicación". See õppekava kirjeldab IKT-ga seotud haridusstandardeid ja -sisu, mida Andaluusia õpilased peaksid õppima erinevatel haridustasemetel, sealhulgas alg- ja keskkoolis.

Andaluusias on andmetöötlus ja robootika valikuline õppeaine. IKT on riiklikus õppekavas üldgümnaasiumi kolmes klassis valikaine. CA-d võivad oma õppekavadesse lisada muid informaatikaaineid, nagu see on Madridis ja Andaluusias. 10. klassis (kohustusliku keskhariduse 4. klass) on ainetehnoloogia, mis sisaldab mõningaid informaatika õpitulemusi, rakendusõppes õpilastele kohustuslik ja seda pakkuvates gümnaasiumides akadeemilises õppes õppijatele vabatahtlik.

Kuidas on mainitud õppekavas programmeerimist?

Programmeerimine ja andmetöötlus on valikulised.

• Võrdlus Eestiga

Milliseid praktikaid analüüsitud riigist (millal alustada informaatika õpetamisega, kohustuslik või vabatahtlik jms) soovitate võtta üle Eestisse ja miks just neid?

Vaadates uuringuid, võime öelda, et Andaluusias on sooline mitmekesisus probleem. See võiks olla sarnane Eestiga. Tean, et meil on programm “Women in TECH”, mis parandab soolist olukorda IT tööturul. Kuid seda saab alustada juba kooliastmest.

Õppekavaarendus vajab pidevat täiustamist mõlemas riigis, sest edusammud ei ole kivis.

Mõlema piirkonna koolidele juurdepääsu tagamine piisavatele ressurssidele, sealhulgas riist- ja tarkvarale.

Millised on analüüsitud riigi murekohad informaatika õpetamises ja kuidas neid saaks Eestis vältida?

Ütleksin, et võrreldes Andaluusiaga on lähenemine arvutiõpetuse õpetamisele palju parem. Eestis on ministeerium täpsustanud aineinformaatika sisu ja välja töötanud vastavad õppematerjalid ning koolid otsustavad, millal ja kuidas neid kasutab. Kuigi Hispaanias ei ole informaatika alghariduse riiklikus õppekavas eraldiseisva teadusharuna kaasatud, lisavad mõned Comunidades Autónomas (autonoomsed kogukonnad, CA-d) selle oma õppekavadesse. Näiteks õppeainete tehnoloogia ja digitaalsed ressursid õppimise parandamiseks Madridis (1.–6. klass) ning ainematemaatika Andaluusias (5.–6. klass) sisaldavad informaatikaga seotud õpitulemusi.

Aga, uue STEM-valdkonna loomisega viiakse Andaluusia valitsuse haridusarenduse ja kutseõppe osakonna hariduspoliitikad vastavusse rahvusvaheliste ja eriti Euroopa suunistega (Euroopa horisont 2021–2027 ja digitaalhariduse tegevuskava 2021–2027). Haridusprogrammide kontekstis võib Andaluusia üldeesmärkidena välja tuua, mida võiks ka Eesti haridussüsteemis parandada:

Parandada õpetajate digipädevust.

Edendada õpilastes uurimis- ja eksperimenteerimisprotsesse.

Arendada õpilastes, eriti tüdrukutes, teaduslik-tehnoloogilisi kutseid, julgustades neid osalema STEM-i tegevustes.

Allikad/viited:

https://www.researchgate.net/publication/236846633_ICT_INTEGRATION_IN_PRIMARY_AND_SECONDARY_EDUCATION_IN_ANDALUSIA_SPAIN_CURRICULAR_AND_ORGANIZATIONAL_IMPLICATIONS

https://www.dipae.ac.cy/archeia/publications/Informatics_education_N_1.pdf

https://www.juntadeandalucia.es/educacion/portals/delegate/content/e047d83b-5d1b-470e-930f-39a9ddf1f2b8

https://www.juntadeandalucia.es/educacion/portals/web/ced/innovacion-educativa/investigacion/proyectos/proyecto-steam

Õpetajate leht : opleht.ee

Hispaania haridusministeeriumi koduleht:

https://www.educacionyfp.gob.es/portada.html

Euroopa komisjoni koduleht:

https://eurydice.eacea.ec.europa.eu/national-education-systems/spain/funding-education

Hispaania keele pedagoogika ajakiri | Rep (revistadepedagogia.org)

Õppekavade ja kursuste ülevaated:  https://www.educaweb.com/

OKTOOBER 2023

ECDL ja riiklik õppekava

Mulle hakkas silma alljärgnev: 

Kodulehekülg on aastast 2012 - "OLDFASHION"

"Me teame, et kõik kasutavad tehnoloogiat erinevatel põhjustel. Selle pärast ongi ECDL loonud sellise võimaluse nagu "ECDL Profiil"

ECDL profiiliga valid täpselt sellise moodulite kombinatsiooni, mis Sinu vajadustega kõige paremini sobib. Sul on võimalus sertifitseerida just neid oskusi, mida vajad kas töö-või eraelus